kolmapäev, 17. juuli 2019

JA NÕNDA MÖÖDUB SUVI MEIE KLASSI ÕPILASTEL.....

Sellele lehele postitan pilte teie suvest ning suvistest tegemistest, märkamistest, taimede kasvamisest ja kasvatamisest.



Eleri
Peiulill on kasvanud tohutult suureks.
 





Suvi möödub palju õues mängides ja joostes, lisaks on terve suvi tennise ja ratsutamise trennid.

Kamilla
Kamilla käis Bulgaarias ja Poolas. Talle meeldis olla Bulgaarias ja Poolas, sest Bulgaarias oli hea hotell, kus oli 6 basseini, palju väikeseid poode ning seal oli meri. Aga Poolas meeldis kõige rohkem üks legend, mida ekskursiooni bussis räägiti.
Pilt on tehtud Bulgaarias.


Lisell
Lisell on Toolses Nutivaba laagris. Pildid on päevast, kui toimus surfikoolitus ja SUPlaua sõitmine. Aga ees ootavad paljud lahedad tegevused. Lisell ootab kooliasjade ostmist, kuid kooli ise veel ei kipu.


Annabel
Annabeli suvi möödub palju õues aega veetes. Oleme palju enda maal (mida ümbritseb viljapõld), tädi Liisu või vanaema juures. Käisime seenel (sellel korral väga palju seeni ei saanud). Oleme külastanud ka erinevaid talusid ja palju rannas aega veetnud. Käisime ka pulmas, mis oli väga ilus. Vahepeal sai Annabel aasta vanemaks, ning toimus suur pidu. Peale seda tegime perega ühepäevase Ida-Virumaa avastusretke, nägime erinevaid mereäärseid linnasid ning ka mahajäetud külasid.
Suve on jäänud veel kuu aega, nii et meie seiklused ja käimised ei ole veel läbi. Annabel koolile veel mõelda ei taha (aga sõpru igatseb küll) ja raamatut on käes hoidnud ainult 2 korda, aga õnneks aega veel on.
Soovime kõigile ilusat suve jätku ja loodame, et ilmad lähevad ikka ilusamaks ja soojemaks tagasi.



Ander 
Ka Ander saab oma kasvatud tomatistest juba saaki.

Larissa
Larissa perel on eksootiliste loomade park. 
https://www.facebook.com/eksootilineloomapere/
Lisaks sel suvel eksootikute pargi avamisele, milles Larissa aktiivselt osa võtab (tegeleb loomadega ning viis läbi ka 1 ekskursiooni lastele), soovis Larissa koolilõpu kingiks Ungari ringreisi, millel käis koos vanaemaga ja kestis 8 päeva. See oli tema esimene pikk välismaa reis ilma emata.
Muljeid ja rohkelt pilte soovib Larissa jagada sõpradega kui kooli tuleb.
Raamatuid on Larissal loetud lausa 3 ning soovis vihmaste ilmadega veel 1 läbi lugeda.

7.o8.19 pidas Larissa oma 10. sünnipäeva. Pere poolt soovis ta kingituseks maastikuratast koos varustusega ning õnne tulid soovima ka armsad klassiõed Adriana ning Katrina.



 


Ellen Anette - Soome, Viljandi, Pärnu ja Pipi Pikksukk
Suvi möödub peamiselt Soomes. Aga juba on käidud ka Viljandis ja Pärnus.
Praegu elavad Helsingis Kontulas, kus on väga tore. Ilus loodus ja jäneseid ja oravaid näeb pea igal sammul. Ellen loeb ilusti "Pipi Pikksukka", aga kooli veel ei igatse.


Kaur - tomatid, peiulilled ja suur-nahkhiir
Need tomatid ja peiulilled kasvatasime kevadel klassis ise ning suveks jõudsid nad teie kodudesse.




Kaur avastas oma perega, et nende puuriida vahel elab suur-nahkhiir.





esmaspäev, 10. juuni 2019

Meie raagritsikad suvel

Kauri juures
10. juuni 2019


11.juuni 2019
Hiid-raagritsikas muudab värvi - talle on tekkinud pruunid täpid
Hiid-raagritsikad elavad puude okstel. Seal on neil palju vaenlasi: linnud, sisalikud, kes neid hea meelega nahka pistaks. Nii on pidanud nad õppima märkamatuks jääma. Raagritsikas muudab oma värvi jäljendades puid, seda nimetatakse mimikri. Nad on looduses selle ala profid!

15. juuli 2019
Hiid-raagritsikad on palju suuremad. 

Siin pildil on hiid-raagritsikas männikoorel osavalt maskeerunud.

Kaur on pakkunud söögiks vaarika-, õunapuu- ja vahtralehti, aga talle maitsevad ainult vahtralehed.


Et hiid-raagritsikas meie juures talve üle elaks, peame talle juba nüüd lehti koguma. Lehti saab säilitada kilekotiga sügavkülmas.



laupäev, 8. juuni 2019

Viimane nädal koolis

Esmapäeval toimus meil Palermos programmi "Otsi Otti" praktiline osa.


Teisipäeval külastasime Imavere Piimandusmuuseumi ja Sassi Jaanalinnutalu.

Neljapäeval seiklesime Neerutis luureprogrammiga. Saime teada, kuidas saada järveveest joodavat vett, süüdata lõket tikkudeta ja leida kaartide järgi aarded. Pärast matka sõime sõduritoitu konservidest.


Reedel oli viimane koolipäev mänguline. Õppisime mängima laua- ja sportmänge.

Täna leiavad endale suveks kodud meie tomatid ja raag-ritsikad.

Tomatid lähevad kasvatajatele kõhtu, aga raag-ritsikad tulevad sügisel meie klassi tagasi. 
Hoidke neid, Kaur ja Gregor!


Suvel puhka, ole terve ja rõõmus ning käitu turvaliselt!
Raamatutest loed vähemalt ühe Astrid Lindgreni raamatu ja teed sellest A4 paberile kokkuvõtte, et sügisel oleks lihtsam klassile seda tutvustada.
Kohtumiseni 1. septembril!


reede, 31. mai 2019

Projektitunnid "Kevad tiibadesse"

Täna kohtusime putukateadlasega Allan Selin Eesti Lepidopteroloogide Seltsist, kes rääkis meile palju põnevat liblikatest. 
Eesti Lepidopteroloogide Selts tegeleb liblikate uurimisega, prepareerimisega, määramisega, liblikakogude hooldamisega, püügiretkede ja ekspeditsioonide organiseerimisega, liblikahuviliste koondamise ja kokkuviimisega. 

Saime teada, kuidas ja milleks püütakse liblikaid, kuidas saavad liblikad endale nimed, kuidas toimub nende areng ja palju muudki. 



Kool andis liblikaseltsile üle heategevuslaadalt kogutud raha tšeki.

10. mail saabusid meie kooli röövikud. Meie klassi kahest röövikust arenes liblikaks üks ja tema sai endale nime Rosaliina 


Täna lasime ohakaliblika Rosaliina lendu. Soovisime "Tuult tiibadesse.." 
Liblikateadlaselt saime teada, et tema elu kestab kuni juulini. Enne aga jõuavad emasliblikad muneda munad, kellest arenevad uued röövikud ja siis liblikad. Tema järglased võivadki rännata tagasi soojematele maadele.





neljapäev, 30. mai 2019

Õppeprogramm "Pildi sisse minek" keskraamatukogus

Tavaliselt on raamatutel kaks autorit: kirjanik ja kunstnik. Mõnikord on kirjanik ja kunstnik üks ja sama inimene. Tavaliselt pööratakse kunstnikule ja tema mõtetele pildis vähem tähelepanu.

Täna raamatukogus uurisime ja analüüsisime  illustratsioone raamatutes: katkestatud pilt, naljapilt, ületähtsustatud perspektiiv, loomade ja asjade isikustamine (inimeste tegevustega), illustratsioon fotoga jne.


esmaspäev, 27. mai 2019

Samblikud ja nurmenukud Rakvere tammikus

Tänane kevadine koolipäev möödus Rakvere tammikus. 
Alguses tutvusime meile tuttava keskkonnahariduse spetsialistiga ja programmi juhendajaga, kes maikuu alguses tutvustas meile samblikke ka Palmses. Nüüd jäi veel uurida, palju me erinevaid samblikke tammikus leiame.
Rakvere tammikus on 76 erinevat samblikku. Meie avastasime nendest 15. Leidsime ka väga haruldase kopsusambliku.
Pärast samblikke läksime nurmenukke otsima. Nurmenukkudele on kõige rohkem rahvapäraseid nimetusi: kuldvõti, kikaspüks, sõrmkinnas, kanavarvas, neiulill, pääsulill, taevasilm, käolill, piimapisar, kanaperse, võipäts jpm

Nurmenukk on paljude rahvaste juttudes oluline tegelane. Räägitakse, et eestlased viisid heinateo aegu vete-emale kolm kanavarvast, et vihm ei teeks heinale liiga. Täiskuu ajal pidid nurmenukud laulma tärkava elu ja armastuse meloodiat. Nurmenukk on inimeste seas tuntud ja armsaks peetud taim, mistõttu on talle rahvakeeles antud üle kahesaja nime. 

Osalesime kogu klassiga nurmenukutalgutel.

Nurmenukkudel on kahte tüüpi õied: S-tüüpi ja L-tüüpi.
Meie leidsime 28 S-tüüpi ja 100 L- tüüpi nurmenukku. 
Saime teada ka, et nurmenuku järgi saab ennustada suve: mida pikem vars ja tugevam õis, seda ilusam suvi. Kui nurmenukud õitsevad ruttu ja närtsivad kiiresti ära, siis lõpeb ka suvi kiiresti.





reede, 24. mai 2019

Kohtumine kirjaniku Anti Saarega ja illustreerija Anna Ringiga

Reedel, 24.mail kohtusid 3. a klassi õpilased Lääne-Viru keskraamatukogus lastekirjaniku Anti Saarega ja tema raamatute illustreerija Anna Ringiga. 


Külalised rääkisid raamatute valmimisest. Väga sageli on ideed elust endast ja oma laste juhtumid. Et tekst rohkem "elama" panna, peab kunstnik kirjaniku mõtte ka pildi sisse tooma. Kohtumisel valmis live's pilt raamatust "Pärt läheb viimasele ringile". 
Ka lapsed said ise olla kunstnikud valmis ühine joonistus bussisõidust.

Anti Saarest
Kirjanik usub, et kõige paremad asjad tema elus on juhtunud kogemata. Kogemata sai temast tõlkija ning kogemata hakkas ta ka lastele kirjutama (kui oli kogemata kaks korda isaks saanud). Tõlkijana on ta prantsuse keelest eestindanud peamiselt proosat ning filosoofilisi ja humanitaarteaduslikke tekste. Selle töö juures köidab teda käsitöölase täpsus, kord ja rutiin. Kirjutades naudib ta ennustamatut stiihiat ja võimaluste mitmekesisust. Mõlemad tegevused annavad talle uue ja isemoodi maailma, kuhu ta hea meelega ka lugejaid kutsub. Justkui tegelikkus poleks piisavalt hea!