1. õppeperioodi TEGEVUSED PILDIS JA VIDEOS

1. SEPTEMBER - TAAS KOOLIS SÕPRADE SELTSIS!

2. - 4. SEPTEMBER - ÕUESÕPPE TUNNID

7.SEPTEMBER 5. KLASSIDE LOODUSPROGRAMM "VEETARGA RETK KOSTIVERE KARSTIALAL, JÄGALA JOAL JA LINNAMÄE HEJ-S"

Jõelähtme karstiala:

Vihma perioodil vesi tõuseb ja tekib jõgi. Avalõhed näevad välja väga väikesed, aga on tegelikult suured ja sügavad. Jõelahtme karstialas on maa all jõed, koopad. Koopad on seest ümmargused. Me saime teada, kuidas kõndida jõe põhjas ilma märjaks saamata.

Jägala juga
Jägala juga asub orus. Joa taga on tühi koht, kus saab ise ka käia. Joa juurde tulevad talvituma vesipapid. Joa juures on jõed ja üks salajõgi. Jõe sees olevad trossid on vajalikud, et näidata jõe sügavust paatidele.

Linnamäe HEJ ehk hüdroelektrijaam
Sõja ajal lammutati HEJ ära, pärast annetati raha, et jaam ehitada uuesti üles. Kalad liiguvad kalatreppidest üles tagasi  Seal ujuvad lõhelised vastuvoolu. HEJ toodab suures koguses elektrit.

Kokkuvõtte tegid Luna-Mai Klettenberg ja Larissa Kolesnik

Ellen Aneti ja Adriana kokkuvõtet saab lugeda kooli blogist 

http://rgtallinna.blogspot.com/2020/09/5-klassid-veetarga-retkel-kik-i-programm.html

11. SEPTEMBER - TÄHISTAME ARVO PÄRDI SÜNNIPÄEVA

Koos 1. klassiga lugesime QR-koode. Nii saime Pärdi kohta palju teada. Joonistasime Pärdist portreesid.

17. SEPTEMBER LAHEMAA LOODUSE PÄEV

Kokkuvõtet sellest päevast saab lugeda siit:

http://rgtallinna.blogspot.com/2020/09/5-klassid-lahemaa-looduse-paeval.html

22. SEPTEMBER - SAATSIME SUVE ÄRA JA VÕTSIME VASTU SÜGISE SPORTLIKULT.

23. SEPTEMBER - HEATEGEVUSLIK TEATEJOOKS

SUUR JA VÄIKE KÄSIKÄES! 2. KOHTUMINE

Sama päeva hommikul toimus meil 1.a ja 1.d klassidega orienteerumine koolimajas. Suur aitas väikesel koolimajas õigeid kohti leida ja sealt tähe koos tekstiga ära lugeda.

Ikka suur ja väike käsikäes!

1. OKTOOBER ÕPITOAD LINNAS "ÕPIME KOOS 2020!"

6. OKTOOBER - MARKEERIMISPROJEKT "PEATU, VAATA, VEENDU!"

Maanteeamet korraldab koostöös Politsei-ja Piirivalveametiga 5.–6. klasside õpilastele projekti "PEATU, VAATA JA VEENDU!", mille eesmärk on juhtida õpilaste tähelepanu sõidutee ületamise ohutusele reguleerimata ülekäiguradadel. Liiklusõnnetuste statistika järgi on üheks riskigripiks just 8–14-aastased jalakäijad.

Ka meie kooli 5. klassid osalesid selles projektis. Märkasime nii koolimaja lähedal kui ka kaugemal kohti, mis oleksid vajanud märgistamist. Kahjuks kõikjale ei jõudnud...

7. OKTOOBER - TÄHISTASIME KOOLI SÜNNIPÄEVA 108 TUNGLAJOOKSUGA

12. - 16. OKTOOBER RAHVUSVAHELINE KOODINÄDAL CODEWEEK2020

5. a klassi tegevused koodinädalal

Loodusvarad - kellele ja miks?

Õuesõppepäev Puhta Vee Teemapargis Metsamõisas ja eksootiliste loomade peres Savaldumas

Seened ja samblikud Kauksis

 

 

 

Loodusmatk "Jääaja kingitus Viitnale"

Viimane nädal koolis

Esmapäeval toimus meil Palermos programmi "Otsi Otti" praktiline osa.

Teisipäeval külastasime Imavere Piimandusmuuseumi ja Sassi Jaanalinnutalu.

Neljapäeval seiklesime Neerutis luureprogrammiga. Saime teada, kuidas saada järveveest joodavat vett, süüdata lõket tikkudeta ja leida kaartide järgi aarded. Pärast matka sõime sõduritoitu konservidest.

Reedel oli viimane koolipäev mänguline. Õppisime mängima laua- ja sportmänge.

Täna leiavad endale suveks kodud meie tomatid ja raag-ritsikad.

Tomatid lähevad kasvatajatele kõhtu, aga raag-ritsikad tulevad sügisel meie klassi tagasi. 

Hoidke neid, Kaur ja Gregor!

Suvel puhka, ole terve ja rõõmus ning käitu turvaliselt!

Raamatutest loed vähemalt ühe Astrid Lindgreni raamatu ja teed sellest A4 paberile kokkuvõtte, et sügisel oleks lihtsam klassile seda tutvustada.

Kohtumiseni 1. septembril!

Projektitunnid "Kevad tiibadesse"

Täna kohtusime putukateadlasega Allan Selin Eesti Lepidopteroloogide Seltsist, kes rääkis meile palju põnevat liblikatest. 
Eesti Lepidopteroloogide Selts tegeleb liblikate uurimisega, prepareerimisega, määramisega, liblikakogude hooldamisega, püügiretkede ja ekspeditsioonide organiseerimisega, liblikahuviliste koondamise ja kokkuviimisega. 

Saime teada, kuidas ja milleks püütakse liblikaid, kuidas saavad liblikad endale nimed, kuidas toimub nende areng ja palju muudki. 

Kool andis liblikaseltsile üle heategevuslaadalt kogutud raha tšeki.

10. mail saabusid meie kooli röövikud. Meie klassi kahest röövikust arenes liblikaks üks ja tema sai endale nime Rosaliina 

Täna lasime ohakaliblika Rosaliina lendu. Soovisime "Tuult tiibadesse.." 
Liblikateadlaselt saime teada, et tema elu kestab kuni juulini. Enne aga jõuavad emasliblikad muneda munad, kellest arenevad uued röövikud ja siis liblikad. Tema järglased võivadki rännata tagasi soojematele maadele.

Samblikud ja nurmenukud Rakvere tammikus

Tänane kevadine koolipäev möödus Rakvere tammikus. 
Alguses tutvusime meile tuttava keskkonnahariduse spetsialistiga ja programmi juhendajaga, kes maikuu alguses tutvustas meile samblikke ka Palmses. Nüüd jäi veel uurida, palju me erinevaid samblikke tammikus leiame.
Rakvere tammikus on 76 erinevat samblikku. Meie avastasime nendest 15. Leidsime ka väga haruldase kopsusambliku.

Pärast samblikke läksime nurmenukke otsima. Nurmenukkudele on kõige rohkem rahvapäraseid nimetusi: kuldvõti, kikaspüks, sõrmkinnas, kanavarvas, neiulill, pääsulill, taevasilm, käolill, piimapisar, kanaperse, võipäts jpm

Nurmenukk on paljude rahvaste juttudes oluline tegelane. Räägitakse, et eestlased viisid heinateo aegu vete-emale kolm kanavarvast, et vihm ei teeks heinale liiga. Täiskuu ajal pidid nurmenukud laulma tärkava elu ja armastuse meloodiat. Nurmenukk on inimeste seas tuntud ja armsaks peetud taim, mistõttu on talle rahvakeeles antud üle kahesaja nime. 

Osalesime kogu klassiga nurmenukutalgutel.

https://nurmenukk.ee

Nurmenukkudel on kahte tüüpi õied: S-tüüpi ja L-tüüpi.

Meie leidsime 28 S-tüüpi ja 100 L- tüüpi nurmenukku. 

Saime teada ka, et nurmenuku järgi saab ennustada suve: mida pikem vars ja tugevam õis, seda ilusam suvi. Kui nurmenukud õitsevad ruttu ja närtsivad kiiresti ära, siis lõpeb ka suvi kiiresti.

HEAD EMADEPÄEVA!

Kallid emad!

Võtke vastu oma lapse kasvatatud taimed - ise külvasid, ise istutasid ja ise hoolitsesid. Kõike seda tegid nad suure hoole ja armastusega, pannes taimedesse oma armastuse teie vastu.

 
 
PS. Tomatid on potitomatid, neid kasvuhoonesse istutama ei pea. Küll oleks neil aga tore kasvada veidi suuremas potis.

Täna külastas kooli Aleksei Turovski

6. mail külastas RG Tallinna tn õppehoonet Aleksei Turovski, kes rääkis õpilastele, kuidas ehitada putukahotelli ja tutvustas loodusteadust, mis uurib loomi - zooloogia.

Loe lähemalt siit: http://rgtallinna.blogspot.com/2019/05/kooli-kulastas-aleksei-turovksi.html

Tutvusime samblike salamaailmaga Palmses

Palmses tutvustas meile Kerli Kõue samblike salamaailma. Saime teada, et:
- samblad on rohelised ja samblikud on erivärvilised
- samblike liigid on kooriksamblik, lehtsamblik ja põõsassamblik
- kibe-lumisamblik on maitselt väga kibe
- samblik koosneb seeneniidistikust ja vetika rakust
- tavaliselt on samblikud seal, kus on puhas õhk, aga harilik korpsamblik armastab saastunud õhku
- kooriksamblik kinnistub väga kõvasti
- samblike liike on rohkem kui samblaid
- samblikel ei ole juuri, varsi ja lehti
- lasteraamatu tegelane Sammalhabe õige nimi peaks olema Samblikhabe
- pole olemas põdrasammal, vaid on põdrasamblik ja sellest teed ei tehta. Teed tehakse islandi-käokõrvast
- Sammalhabe habemeks on habesamblik
- kollast lõhnasamblikku kasutatakse parfüümitehases, et lõhn paremini püsiks
- kirisamblik näebki välja nagu kiri
- samblik värvub siniseks, kui puumahl talle peale voolab ja siis veel külmetub

Alguses uurisime samblikke õppeklassis.

 Pärast uurisime ja maitsesime samblikke õues. Mõned samblikud olid värvunud ka siniseks.

 

Meil vedas, et leidsime ka kopsusambliku, sest see on haruldus ja on 2. kategooria looduskaitse all.

Selleks et paremini meelde jääks, millest samblik koosneb, mängisime programmi lõpus mängu , kuidas moodustub samblik seeneniidistikust  ja vetikarakust.

Roela käbikuivati ja loodusprogramm "Roela - mets ja maa"

Reedel, 8. veebruaril külastasime Roela käbikuivatit ja põllutööriistade muuseumit.Toimus loodusõpetuse tund õues programmiga "Roela - mets ja maa". 
Käbikuivatis tutvustati käbide ja seemnete kogumist vanasti. Põllutöömuuseumis saime teada, kui nutikad olid vanasti talumehed ja missuguseid tööriistu nad välja mõtlesid ning kasutasid tööks metsas ja põllul. Roela linnamäel matkates saime teada, mis on vallseljak ehk oos, kuidas need tekkisid. Lisaks õppisime märkama loodust talvel, otsima jälgi ja saime nuputada vastuseid väga paljudele keerukatele küsimustele.